Meist

1951. aastast asus Väikelastekodu Era tänavas,  mida kohandati Väikelastekoduks.

1974. aastast sai Väikelastekodu 60 kohaliseks. Alates 1978. aastast  võeti Väikelastekodusse ka puuetega lapsi. Väikelastekodusse suunas lapsi Vabariigi Tervishoiuministeerium. Kehtinud korra kohaselt loobusid vanemad oma raske puudega lapsest ja laps suunati riiklikule ülalpidamisele. Peale 3. eluaastat läksid lapsed Väikelastekodust edasi teistesse lastekodudesse: Inju, Helenurme, Maidla, Abja, Tallinna, Karula ja Imastu lastekodudesse.Terveid lapsi lapsendati Eestisse.

1990-ndatel aastatel toimusid Väikelastekodus põhjalikud  muudatused:

Tervishoiusüsteemist mindi üle sotsiaalsüsteemi, mis tõi kaasa mahukad muudatused töökorralduses. Lapsi ei viidud enam üle teistesse lastekodudesse.1998 a. 27. jaanuaril kolis Väikelastekodu üle uude hoonesse Jaama 72. Laste kohtade arvuks kinnitati 57. Alates 2013.a korraldati laste elu ümber viieks pereks ning asutusest sai sihtasutus (SA Tartu Perekodu Käopesa)

Perekodu on oma tegevuses orienteeritud puuetega lastele.

75% lastest on Tartu linna lapsed. Kuni 2017.a suunas lapsed meile Tartu Maavalitsuse Sotsiaal-ja Tervishoiuosakond. Alates 2018.a on lepingupartneriteks kohalikud omavalitsused. Kinnise tegutsemisega lasteasutusest on läbi aastate kujunenud orbude ja vanemlike hoolitsuseta, raske ja sügava puudega laste kasvatamise, hooldamise, õpetamise ning laste arendus- ja taastusraviga tegelevaks avatud asutuseks. Perekodu eesmärk on luua lastele kodu, mis asendab neile päriskodu ja sellest ka nimetus asenduskodu.

2013.a sügisel avati 3 peremaja

Lapsi perekodus  kasvatab, hoolib ja õpetab 38 töötajat. Lapsed käivad erinevates koolides ja lasteaedades. Peale kooli käivad lapsed trennis , huviringis, kinos, teatris, muuseumites,  loomaaias, ekskursioonidel ja tähistavad Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Suvel on lapsed laagris ja naudivad suve. Laste sünnipäevi tähistatakse pidulikult õigel päeval igale lapsele eraldi. Lastel käivad külas ka sõbrad. Perekodus Käopesa oleme võimaldanud lastele samaväärseid tingimusi kodulastega.

“MINU PESA ON MINU PERE”!